Agent IA
Sistem losisel bu mëna seetlu, xalaat, ak jël ay matuwaay ngir mëna yegg ci mébet, di faral di jëfandikoo jumtukaay ak mémoire.
Plain-language definitions of the AI terms you keep hearing — for students, professionals, and anyone curious about how AI works.
Sistem losisel bu mëna seetlu, xalaat, ak jël ay matuwaay ngir mëna yegg ci mébet, di faral di jëfandikoo jumtukaay ak mémoire.
Sistemu IA buñu xalaat ni mën na def liggéey yu bari ci wàllu xel ci wàllu nit ci wàll yu bari.
Sistem IA yiy defar ëmbiit yu bees yu melni mbind, nataal, audio, wideo wala kod.
Wéyal tàggat ci done yuñ jagleel benn domen ngir méngale xeetu tàggat buñ njëkka tàggat ak benn liggéey buñ jagleel.
Ay sàrt wala jéego yuñ tëral yu ordinatër wara topp ngir saafara benn jafe-jafe wala ngir matal benn liggéey.
Pexem position bias buy yar poñ yi ñuy am ci distance token, di jàppale model yi ñu extrapole ci contexte yu gëna gudd.
Algorithm yiy wut vecteur yu jege ab laajte te duñu def benn méngale bu mat sëkk, di jaay njub ngir gaawaay.
Benn anam buñ tëral ngir benn sistem losisel mëna yónnee ay laaj ak jot tontu ci beneen sistem.
Reglage decodage buy wàññi probabilite token yi model bi defar ba pare ngir wàññi loop yi.
Espace representatif buñ komprime fu ay konsept yu nuróo di nekk ci wetu seen biir ni ay vecteur.
Yoon yi, saytu yi ak seytu yiy tënk jeffin ju wóorul wala ju ñu bëggul.
Ay këyitu dokimaa wala dokimaa yuñ dajale yuñ jëfandikoo ngir seet, jàppale otomatisation, wala tontu ci suuf.
Base de done buñ jagleel ngir denc ak laaj vecteur yu am dimension yu kawe.
Modèle buy kode laajte yi ak këyit yi ci vecteur yu wuute suko defee ñu mëna leen méngale ci diir bu gàtt ci eskaal bi.
Njuumteg sistemik ci génnug model yi juddoo ci done yu jaarul yoon, xalaat wala tànneef ci modeling.
Benn mekanismu transformatër buy def ay liggéey yu bari ci paralel ngir jàpp xeeti diggante yu bari.
Ab cycle iteratif boo xamni ab agent IA di seetlu, waajal, def, ak xalaat ba keroog muy matal liñu ko digal wala mu dem ba yegg ci ab condition stop.
Algorithme tokenization subword buy boole ñaari araf yi gëna bari ci ay token yuñ mëna jëfandikoowaat.
Xeetu xalaat boo xamni xeetu IA dafay xaaj jafe-jafe ci diggu jéego yi.
Argument buñ tëral, bu am firnde, ni sistem IA amul benn sikk ci anam wu ñu ko mëna jëfandikoo.
Dindi poid model wala neuron yu gëna néew solo ngir wàññi dayo bi ak xayma.
Jamono ji mujjee am mingi feeñ ci done yiñ tàggat ci model bi.
Dajale misaal yuñ yamale wala yuñu yamalewul yuñ jëfandikoo ngir tàggat, saytu wala saytu.
Pexem defar buy tënk jeton yiy génne ci jumtukaay yu baax wala tànneef yu méngoo ak sàrt yi.
Ak naka la ko benn model di méngoo ak leeral yiñ mëna firnde ci àdduna bi.
Etiketu royuwaay yiñ mëna wóolu ngir tàggat wala jàngat modelu génne yi.
Vecteur buy wane ba ñaata la parametre bu nekk wara soppi ngir wàññi perte.
Benn pexem gaawaayu inference fu ab modelu projet bu ndaw digle ay jeton yu ab model bu gëna mag di xool ci paralel.
Wut këyit wala dokimaa yu am solo ci ab balluwaay xam-xam ngir ab laaj.
Pexem seet buy binndaat laaj jëfandikukat bi ci anam yu bari ngir gëna mëna fàttaliku.
Range statistik bu mëna am valeur dëgg bu benn model metric buñ natt.
Diggante tàggat yaram diggante tàggat yaram ak ginaaw tàggat yaram, ñu koy faral di jëfandikoo ngir defar kàttan wala domen.
Valeur numérique buñu jàng buy eskale siñaal yiy jaar ci reso neuronal.
Dajale xam-xam bi juge ci xeetu jàngalekat bu mag dem ci xeetu ndongo bu gëna ndaw.
Taggat model bu gëna ndaw ngir toppandoo njariñu model bu gëna mag.
Gënd giñ bind, boroom, ak jaar-jaaru benn done wala xeetu mbiri art.
Done yu yaatu lool te jafee xam, te dañuy laaj pexem dencukaay ak liggéey buñ mëna escaleer.
Done yuñ defaree nit ñu jëfandikoo leen ngir yokk, simuler wala aar done tàggat yu am solo.
Xeetu tàggat yaram buy gëna suqali xeetu model yi ci ñaari tànneef te soxlawul xeetu neexal bu wuute.
Coppite ci done yiñ dugal ci àdduna dëgg ci diir bu gàtt te loolu mën na wàññi performance model bi.
Representation vecteur numérique buy jàpp lu semantik di tekki ci mbind, nataal wala yeneen done.
Doxal ab model bu méngoo ak dem bi ak dikk bi ci liggéey bi te du laal dogal yi jëfandikukat bi di jël.
Stress-test sistem IA ak ay laaj yu bawoo ngir wane jafe-jafe yi ak risk yi.
Benn xeetu poñ buy boole ab laaj ak ab këyit ci benn yoon ngir am àtte yu jaar yoon.
Koposaŋ bi ci xeetu model biy soppi dugal ci misaal yu nëbbu.
Boole xam-xam yu bawoo ci model yu bari ngir gëna dëgër wala gëna dëggu.
Benn fonction objectif buñuy jëfandikoo ngir tàggat ay modelu classification ci daanel probabilite yu jaarul yoon.
Fexe ba wóolu jëfandikukat bi ci génnug IA ak wóolu sistem bi ci liggéey bu nekk.
Naka la poñ yi model bi am ci wóolu boppam méngoo ak probabilite yu dëggu yi.
Prosedur bi ñuy joxe ay etiket wala ay produit yuñ bëgga joxe ci done yu bees yi ngir jàng buñ yor.
Kaadaru jàngat buñ mëna baamtu buy doxal ay laaj, ay done, ak logiku poñ ci xeetu model yépp.
Soppi done yu bees yi ci man-mani joxe leeral yu benn model mëna jëfandikoo.
Njëgg fu njëg yi di méngoo ak woote API yi, jeton yi, diiru inference bi, wala xayma yiñ jëfandikoo.
Surface bi ci biir espace biy tàqale class yi classificateur bi wax luy waaja am.
Modèlu njuumte bu dëppoo wala ñàkka yamale ci done wala ci doxalinu model.
Pexe yuy toxal ab xeetu tàggat ci benn domen ngir gëna mëna def ci beneen domen.
Dugalal siñaal buñu mëna gis ci biir mbind wala media bu IA defar suko defee ñu mëna ko xàmmee ni masin moo ko defar.
Algorithme biy wàññi jëfandikoo mémoire bi ba noppi gaawal tàggat transformateur bi ak inference bi.
Liggéeyukaay bu am jéego yu bari, fu sistem IA di waajal, amal, xool njariñ yi, ak baamtu ngir yegg ci benn mébet.
Taggat yaram bu benn model di gëna xarañ ci defar ay done jaaraleko ci jaxasoo wala joŋante ak ay kopi boppam.
Mébet math buy xayma njuumti yi ci diiru tàggat yaram.
Sudee misaali test benchmark wala variant yu jege ñu ngi ci done yi ñuy tàggat, dafay yokk performance yiñ rapoor.
Tabb generatif fu generatër bi ak diskriminatër bi di tàggat seen biir.
Benn xeetu xam-xam buy wax luy waaja am jaaraleko ci xaajalug màndarga if-then.
Xeetu xalaat bu benn model di jàngat yooni saafara yu bari te tànn li gëna am njariñ.
Liggéey buñ raññe ci njëkka defar, jéego model, ak jéego ginaaw defar.
Naka la benn model di doxee ci done yu bees yuñu gisul ci bitti setu tàggat bi.
Jéego yi ñuy jëfandikoo ngir tàggat yaram ginaaw bi ñu njëkkee tàggat, lu ci melni ajustement instruction, gëna xéewale tànneef yi, ak ajustement kaaraange.
Referansu jafe-jafe baat ci math ci daara yu mag yi ñuy jëfandikoo ngir jàngat xalaat jéego ci jéego ci misaali làkk yi.
Sudee ab model defar ay leeral yu leer waaye yu dul dëgg wala yu amul benn firnde.
Benn valeur configuration buñu def laataa ñuy tàggat, lu ci melni tolluwaayu jàng, dayo lots, wala xóotaayu.
Ab jumtukaayu index bu sukkandiko ci graphe ngir seetlu dëkkandoo bi gëna jege ci kaw vecteur yu am dimension yu kawe.
Liggéeyu defar sistem IA yi ñu doxalee ci bëgg-bëggu doomi aadama yi, seeni valeur ak seeni sàrti kaaraange.
Xeetu tàggat ak yamale jeffin, fu ay xeeti génnekaay di doxalee ci ay njàngale yuñ bind.
Inference IA dañu koy defee ci barab bi ci hardware jëfandikukat bi, du ci sarwiisu cloud bu sori.
Bariwaayu dooley liggéey bi ñuy jëfandikoo ngir defar tontu bu nekk.
Faasu runtime bi model buñ tàggat di defar ay prediction wala ay output.
Pexe yu ñuy xaymaa diggante sabab ak njeexte, du ay korrelaasioŋ yu yomb.
Nafar wala soppi ay variable ngir yombal jàng bi gëna am njariñ.
Pexem gaaw buñ nara teggi ay tënk kaaraange yu benn model.
Kod-evaluation metric buy natt chance yi benn ci k échantillon yiñ defar mën na jàll ci test yi.
Modèlu jàng ci done yuñu etiketewul te amul benn njariñ bu leer.
Jàng misaali done yuñ etiketewul ci seetlu pàcc yuñ maske wala yuñ soppi.
Benn wàll ci jàngu masin buy jëfandikoo reso neuronal yu bari ngir jàngu representation.
Taggat ab xeetu misaal bu am etiket buy méngale ay dugal ak ay genn yuñ xam.
Tàggat ci siñaal neexal, di barab bi ab ndawu liggéey di jàngee jëf yuy yokk ndàmpaay ci diir bu yàgg.
Jàng wala méngale doxalin ci misaal yu néew.
Mbaaxu model bi ci topp motif yi ci misaal yiñ joxe ci laaj bi.
Faj ay liggéey te amul misaali liggéey bu jëm ci xam-xam bu njëkk.
Xeetu tàggat yaram buy jëfandikoo siñaal yi nit ñi taamu ngir jëmmal xeetu doxalin.
Liggéeyu PNL buy xaaj meloy yëg-yëg wala xalaat ci biir mbind.
Pexe yuy may sistem yi ñu jàng motif ci done yi ba noppi di gëna dëgaral jamono.
Mbaaxu model bi ngir woo jumtukaayi biti yu melni seetlu, kalkulatër, wala API.
Benn pàccu mbind buñ toppatoo ci misaali làkk, lu ci melni benn baat wala màndarga.
Njëg yu gëna bari ci diir bi, xayma yi, wala gaawaayu produit bi war ngir defar sistem yi ñu gëna wóor te ñu gëna mëna saytu.
Barab bu lalu ci wàññi jeffin ju bonn ji, gacce yi ak risku jëfandikoo bu baaxul ci sistem IA yi.
Soppi diisaayu model ci formaa yu gëna ndaw yu melni 8-bit wala 4-bit.
Këyit dañuy leeral ni ñu nara jëfandikoo benn model, ay metric, ay gàttal ak ay risk.
Benn model buñ defar ngir liggéeyi xaaj.
Architecture model multimodal buy jàng misaal yuñ bokk ci diggante bind ak nataal.
Leeral yiñ yokk ci token yiñ samp ngir transformatër yi mëna xàmmee xeetu toppalante yi.
Caabi yuñ denc ak tensor valeur yu bawoo ci jeton yu njëkk yi may transformateur yi ñu defar ay token yu bees te duñu delloosi seen xel ci jamono yi weesu.
Tegtal yiñ dugal ak muy tekki biñ jox xeetu generatif bi.
Jàngale bu am solo buy tëral doxalin, sàrt ak ni ñuy tontu ci xeetu nit ñi.
Naka lañu leeralee logique bu sistem IA, balluwaayi done yi, ak ay gàttal yuñ bind te mën nañu ko xam.
Bànxaasu IA mingi sëssé ci xam ak defar làkku nit.
Done buy wane fi done yi bawoo, ni ñu leen soppi, ak fumu leen jëfandikoo.
Jëfandikoo ab xeetu làkk ngir joxe poñ wala méngale ay génne ci yeneen xeetu làkk ci diiru jàngat bi.
Pexem ajustement bu baax te baax ci parametre yi, di yokk matrisi adaptatër yu rang bu woyof.
Variable input bu model bi di jëfandikoo ngir wax luy am.
Sistem buñ yor ngir denc ak joxe man-mani ML yuñ baaxal ci anam wu méngoo ngir tàggat ak jël doggal.
Protocole bu ubbeeku buy may aplikaasioŋu IA yi ñu mëna déngoo ak jumtukaayi biti, balluwaayi done, ak joxekati kontekst ci anam wuñ miin.
Benn xeetu komposant buy xoole ci wàll yi am solo ci benn dugal suñuy defar benn génne.
Kontekst buñ denc bi ab ndawu IA di jëfandikoo ci jéego yi wala sesioŋ yi ngir gëna mëna wéy.
Barab bi ñu mëna tekki ak leeral nit ñi ni ñuy doxalee ci xeetu model bi.
Benn test buy saytu xeetu làkk yi ci 57 njàngale yu mag ak yu liggéey, ñu jëfandikoo ay laaj yu am tànneef yu bari.
Wàññi njubteg lim ci diisaayu model ngir wàññi njëgu mémoire ak inference.
Royuwaay bu nit ñi mënul tekki xalaatam ci biir.
Modèle boo xamni parametre yu bari amul dara wala ñu deful dara ngir wàññi xayma yi.
Modèle buñ jagleel soppi done yi ci vecteur yu ñuy jëfandikoo ngir seet semantik, clustering ak retrieval.
Benn xeetu royuwaay bu yomb lañuy jëfandikoo ngir méngale ndax gis-gis yu gëna xawa jafe ñooy gëna baaxal njariñ yi.
Catalogue bu mag ngir joxe version, nangu ak topp model ci environmaa yi.
Benn model bu gëna ndaw lañu tàggat ngir toppandoo doxalinu model bu gëna mag te ba noppi di jëfandikoo xayma yu néew ci inference.
Degradasioŋ performance ci diir bu gàtt ndax anam yi àdduna bi di doxee dañu wuute ak xalaati tàggat yaram yi.
Modèle bu mëna defar wala defar ay xeeti done yu bari lu ci melni bind, nataal wala audio.
Modèle buñ génne ak poids publik wala kode ngir saytu, méngale ak jëfandikoowaat.
Architecture generatif buy jàng ni ñuy delloosi bruit ngir mëna synthesize ay nataal, audio wala yeneen ëmbiit.
Royuwaay bu yaatu buñu tàggat bu njëkk te mën nañu ko méngale ak liggéey yu bari ci suuf.
Modèlu laaj buñ mëna jëfandikoowaat ak ay variable, sàrti formataas ak tegtal yuñ jagleel liggéey bi.
Benn xeetu làkk buñ tàggat ci corpus mbind yu bari ngir sos ak jàngat mbind.
Benn xeetu làkk bu dëgër buñ jagleel latency bu woyof, njëg, wala jëfandikoo ci aparey bi.
Modèle multimodal buy boole ay leeral yuñ bind ak yuñy xool.
Benn xeetu poñ buy joxe poñ ci siñaal yiñ taamu, ñu koy faral di jëfandikoo ci pipeline RLHF yi.
Ab royuwaay buñu tàggat ci rang nit ngir xam ban tontu la jëfandikukat yi taamu.
Politik yi, seeni sàrt, ak jumtukaayi saytu yiy tegtal ni ñuy jëmmalee ak jëfandikoo IA ci askan wi.
Benn référence ci jafe-jafe prograam Python yi ñuy jëfandikoo ngir natt njubte gi ci defar kode jaaraleko ci test unitaire.
Liggéeyukaay bu nit ñi di xoolaat, tegtal wala soppi li IA di génne.
Pexem nëbbëtu buy yokk bruit statistik suko defee ñu baña mëna jël dokimaa yu benn-benn ci génne yi ci anam wu wóor.
Ab interfaasu API buñ dugal buy jot ay laaj model ba noppi di delloosi liñu waxoon ci liggéey bi.
Architecture bu am ay sous-réseau yuñ jagleel, fu ay expert yuñ tann rek di dox ci dugal bu nekk.
Xalaatal bu jaarul yoon fu model bi ñàkkee cas positif dëgg.
Xalaatal bu jaarul yoon fu benn model juum ci màndargaal cas negatif ni positif.
Pexem regularisasioŋ buy yombal etiket yu dëgër yi ngir gëna mëna yamale.
Soppi valeur yi ci echel bu méngoo ngir gëna baaxal stabilite bi ci optimisation bi.
Xarala yuy soppi mbind ci nataal wala skane ci mbind mu masin mëna jàng.
Sudee ab model dafay jottali ay done yuñu tàggat ba noppi di def lu baaxul ci ay dugal yuñu gisul.
Modèlu attention boo xamni token bu nekk dafay bàyyi xel ci palanteer bu yam ci token yi ci wetam ngir wàññi calcul bi.
Tolluwaayu dugal bi gëna mag bi benn xeetu làkk mëna def benn yoon.
Poids buñu jàng ci biir model biy indi jafe-jafe ci ay génnam.
Pexe yuy méngale model yi ci tàggat ab subset bu ndaw ci ay paramet yuñ yokk.
Logique biy saytu ak soppi model biy génne ci jumtukaay yu dëgër yuñ mëna jëfandikoo ci masin.
Reglage decodage buy wàññi probabilite token yi méngoo ak ni ñu feeñee ba leegi.
Reglage decodage buy wàññi probabilite token yi feeñ, di ñaax topic yu bees.
Benn xeetu làkk buy natt ni model bi yéemu ci token yi ci topp dëgg.
Valër njuumte model bi ñu xayma ci diiru tàggat yaram ba noppi ñu gëna wàcci ko ci diir bi.
Modèlu attaque boo xamni deñuy dugal ay tegtal yu bon ci biir model input yi wala ëmbiit yiñ jëlee.
Tokenizer bu xamul làkk, di jàng ay subword ci bind bu ñor te duko njëkka xaaj ci espace bu weex.
Tolluwaayu positif yiñ séentu te dëggu nañu.
Nafar ay laaj ngir gëna baaxal kalite génne gi, wóor gi ak mëna doxal.
Pexem ajustement bu boole 4-bit ak adaptëru LoRA ngir wàññi bëg-bëgu mémoire.
Benn anam buy jëlee xam-xam bi bawoo ci biti, ba noppi dugal ko ci jamonoy inference.
Pexem seetlu buy defar ay anam laajte yu bari, seetlu bu nekk ci ñoom, ba noppi boole rang yi.
Tolluwaayu mbir yu baax yi benn model mëna xàmmee ci anam wu jaar yoon.
Modèle buy ñaax nit ñi ñu boole jéego yu ñuy xalaat ak jëfi jëfandikoo jumtukaay ngir saafara jafe-jafe yi ci anam wu gëna wóor.
Tolluwaayu mbir yiñ jëlee ci laaj bi jëfandikukat bi laaj.
Test buñ yamale wala ensemble done yuñ jëfandikoo ngir natt ak méngale liggéeyu model bi.
Modèle buy raññewaat resultaa yiñ njëkka am ngir teg mbir yi gëna am solo ci kaw.
Benn xeetu ordinatër bu lalu ci ay neuron ak ay sinaps biyolojik.
Architecture neuronal buñ jagleel ngir mëna jëfandikoo ay done yu nuru griy yu melni nataal.
Mbaaxu model bi ngir mëna wéy di liggéey ci biir bruit, coppite wala ay done yu bañkat yi.
Pexem kodage positionel buy wëlbati vecteur laaj ak butoŋu ngir kodage position token relatif yi.
Kaadaru yamale bu lalu ci risk bu Mbootaayu Orop ngir sistem IA ak ay joxekat.
Modèlu retrieval buy seetee ay pàcc yu ndaw waaye di delloosi seeni këyitu waajur yu gëna mag ngir am contexte bu gëna riis.
Algorithme decodage buy tëye limu kàndidaa yi ci kaw ci jéego bu nekk ngir am njariñ yu gëna am wërsëg.
Xeetu seetlu bu boole seetlu baat-caabi (lexical) ak seetlu vecteur (semantik) ngir gëna mëna fàttaliku ak gëna dëggu.
Seetug bu méngoo ak li muy tekki, du baat-caabi buy jaxasoo, di faral di jëfandikoo ay embeddings.
Ab couche moderation buy blokeer wala binndaat ay dugal wala ay genn model yu wóorul.
Setu done buñuy jëfandikoo ci defar ngir méngale ay model ak moytu ñu méngoo lu ëpp li war.
Done yuñ tëye ngir natt kalite model bi ginaaw tàggat bi.
Sistem bu mëna jël yenn dogal ak jëf te kenn mënu la wax dara ci saa si.
Benn xeetu pipeline buy seetlu tànneefi jëfandikukat bi ci rang ëmbiit li wala produit yi.
Royuwaayi balluwaay yi wala këyit yiñ boole ci tontub model bi ngir jàppale limu wax.
Model biy génne dafa tënku ci benn schema buñ joxe lu melni JSON, argumentu jumtukaay, wala barab yuñ bind.
Barab bi tontu IA mëna yegg ci done yu bawoo wala firnde yuñ jëlee.
Tàggat model bu njëkk ci escale bu yaatu ci done yu yaatu balaa ñuy mëna ànd ak wàll wi ci suuf.
Reglage échantillonnage buy saytu aleatoire ci génne yiñ defar.
Algorithm bi gëna am solo biy yeesal diisaayu model bi ci tasaare njuumti yiñ wax luy waaja am ci reso bi.
Hyperparametre tàggat yaram buy saytu ñaata parametre di soppi jéego bu nekk ci yeesal.
Etiketu wala metadone yu nit ñi yokk ngir tàggat wala jàngat xeeti jàngu masin.
Fine-tuning ab model ci ñaari tegtal-tontu ngir gëna mëna topp liggéey bi.
Yokkateg xayma yuñ jëfandikoo ci defar tontu ngir gëna baaxal kalite bi wala xalaat bi.
Xeetu xaaj mbind ci ay jeton ngir dugal ci model.
Pexem dekodaas buy jël misaal ci k token yi ci topp.
Pexem dekodaas buy jël misaal ci ensemble token bi gëna ndaw te probabilite yi tollu ci p.
Jëfandikoo etiketu bruit, heuristic, wala parsiel ngir tàggat model yi sudee etiketu set yi bariwul.
Jëfandikoo xam-xam bi nga jàngee ci benn liggéey wala domen ngir gëna suqali beneen liggéey.
Architecture neuronal buy jëfandikoo bàyyi xel ngir modele diggante yi ci toppalante yi ci paralel.
Car IA biy génne luy tekki ci nataal yi ak wideo yi.
Pexem optimisation buy yeesal paramet yi ci wàll wi wàññi njuumte.
Xeetu tàggat yaram buy may model bi mu wéy di jàng ci done yu bees te du fàtte xam-xam bimu amoon bu njëkk.
Benn model bu mëna defar ay woote yuñ yamale yuy def ay jumtukaayi biti wala ay API.
Representation vecteur bu dëgër buy jàpp baat yi ci diggante semantik yi.
Pexe ak jëf ngir def li IA di wax luy waaja am gëna leer te gëna neexa xam.
Graafiku jëmmal entite ak relation yi ñuy jëfandikoo ngir xalaat wala seet.
Liggéeyu PNL buy xàmmee mbir yu melni nit ñi, barab yi, bis yi wala mbootaay yi.
Barab bu yaatu biy tabax sistem yuy def liggéey yuy laaj xàmmee motif yi, xalaat, làkk, wala jël yenn dogal.
jumtukaayi liggéey yiñ soxla ngir tàggat ak doxal ay model, ñu koy faral di natt ci waxtu FLOPS wala GPU.
Liggéey boo xamni model bi dafay jox ay done benn wala ñaari kategori yuñ tànn bu njëkk.
Xalaatal jubluwaayu jëfandikukat bi ci ab laajtu bind ngir yóbbu ko ci anam wu jaar yoon.
Jamono ji dox diggante yónnee ab laaj ak jot li model bi génne.
Pexem sos misaali tàggat yuñ soppeeku ngir gëna suqali xeetu généralisasioŋ bi.
Relasioŋ empirik buy wane ni performance di yokke ak dayo model bi, done yi wala ordinatër yi.
Politigu laaj/tontu payloads duñu denc ginaaw biñu ko defee ginaaw palanteer liggéey yu gàtt.